Elekter on midagi, mille olemasolu me igapäevaelus enamasti ei märka – kuni hetkeni, mil see kaob. Ühtäkki vaikivad külmikud, pimedus poeb tuppa ja WiFi kaob. Sageli ei tea me kohe, kas tegu on lühiajalise katkestuse või on elektririkked pikemad. Just esimesed kümme minutit on need, mil õiged otsused aitavad vältida paanikat, minimeerida kahjusid ja tagada, et olukord ei lähe hullemaks. Vaatame samm-sammult, mida teha siis, kui valgus kustub ja kõik jääb vaikseks.
1. Säilita rahu ja tee esmased tähelepanekud
Esimese hooga võib voolu kadumine tunduda ehmatav – eriti kui see juhtub pimedal ajal või kui kodus on väikesed lapsed, eakad või erivajadustega pereliikmed. Kuid oluline on mitte tormata. Esmalt tasub hinnata, kas elektrikatkestus on vaid sinu kodus või ka teistes majades. Vaata aknast välja – kas tänavavalgustus töötab? Kas naabrite akendes paistavad tuled? Kortermajas võid märgata, kas trepikoda on pime või lift seisab. Kui kogu ümbrus on pimeduses, viitab see suuremale elektririkkega seotud probleemile.
Mida rahulikumalt olukorda hindad, seda selgema pildi saad. Paljud inimesed tunnevad esmapilgul abitust – eriti kui puudub kogemus elektrikatkestustega. Kuid just teadlikkus ja rahulik tegutsemine aitavad luua kindlustunnet ka teistele pereliikmetele. Üks praktiline viis valmisoleku suurendamiseks on soetada usaldusväärne varutoiteallikas, näiteks EcoFlow RIVER 3, mis võimaldab kriitilisi seadmeid nagu telefonid, valgustid ja meditsiinilised abivahendid tööle panna ka voolukatkestuse ajal.
Kui oled kindel, et asi ei piirdu vaid sinu korteriga, tasub hakata astuma järgmisi samme.
2. Kontrolli kaitselüliteid ja võimalikke kodusiseseid rikkeid
Üks levinumaid põhjuseid, miks elekter kodus katkeb, on läbi löönud kaitselüliti või sulavkaitsme rike. Elektrikilp on koht, kuhu tasub kohe pilk heita. Kaasaegsed lülitid on tavaliselt automaatsed ja „kukuvad alla“, kui süsteemis tekib ülekoormus või lühis. Kui näed, et üks või mitu lülitit on OFF-asendis, proovi need ettevaatlikult tagasi sisse lülitada.
Kui lüliti hüppab kohe uuesti välja, on see selge märk, et süsteemis on probleem, mida ei tasu ise edasi „testida“. Sellisel juhul on mõistlik ühendust võtta elektriku või haldusfirmaga. Vanemate majade puhul, kus kasutatakse veel klaasist või keraamilisi sulavkaitsmeid, võib ühe pilguga olla näha, kui kaitsme klaas on tahmunud või traadijupp sees on katki.
Kuna elektriga seotud rikked võivad olla ohtlikud, tasub alati lähtuda reeglist: kui sa ei ole täiesti kindel, mida teed, jäta asi professionaalile.
3. Kaitse oma elektroonikat: tõmba tundlikud seadmed vooluvõrgust välja
Kui on selge, et elekter on kadunud ja sa ei tea veel katkestuse põhjust, on mõistlik eemaldada vooluvõrgust kõik tundlikumad elektriseadmed. Arvutid, telerid, kodukinod, kohvimasinad, isegi mikrolaineahi – kõik need võivad saada kahjustada, kui vool taastub ootamatult ja pingekõikumistega.
Eriti ettevaatlik tuleks olla, kui kodus pole ülepinge kaitsetega pikendusjuhtmeid või spetsiaalseid pistikupesasid. Mõni sekund enne voolu tagasitulekut võib seadmetesse jõuda impulss, mis kahjustab nende sisemisi komponente. Arvuti kõvaketas, nutiteleri emaplaat või isegi mängukonsool võivad saada pöördumatult rikutud.
Kui sul on kodus pikendusjuhe, millel on eraldi lüliti või turvakaitse, kasuta seda esimesel võimalusel ja lülita kogu haru välja. See on lihtne viis seadmeid kaitsta, ilma et peaks kõiki juhtmeid korraga välja kiskuma.
4. Leia turvaline valgus – küünlad, taskulambid ja pealambid
Valgus on midagi, mille puudumist märkame kohe, kui päike on loojunud. Voolukatkestuse ajal võib pimedus tekitada segadust, eriti lastes, kuid ka täiskasvanud võivad end ebamugavalt tunda. Seepärast peaks igas kodus olema taskulamp või pealamp, mis on alati kindlas kohas ja mille patareid on töökorras.
Küünlad loovad küll hubase meeleolu, kuid võivad valel kasutamisel osutuda ohtlikuks – eriti kui kodus on lapsi või loomi. Küünlaid tuleks süüdata ainult kuumakindlal alusel ja kindlasti eemal kergesti süttivatest materjalidest. Samuti ei tohiks neid jätta järelvalveta, eriti kui plaanid mõneks ajaks toast lahkuda või magama minna.
LED-taskulambid on seevastu turvalised ja ökonoomsed. Kui sul on pealamp, saad vabalt liigutada, käed jäävad vabaks ja toimetamine on märgatavalt lihtsam. Ka laste jaoks on see põnev – väikestele meeldib sageli endale oma „valgusti“ võtta ja aidata vanematel olukorraga toime tulla.
5. Kas telefonid on laetud? Kui ei, siis tegutse kohe
Tänapäeval on mobiiltelefon meie esimene infoallikas, sidevahend ja isegi taskulamp. Kui elekter kaob, muutub telefoni aku väärtuslikuks ressursiks. Seepärast peaks esimese kümne minuti jooksul kontrollima, kui laetud on telefonid ja kas kodus on akupankasid või teisi laadimisvõimalusi.
Kui telefoni aku on madal ja sul on akupank, pane see kohe tööle. Kui akupank on tühi, aga autos on USB-laadija, tasub kaaluda mõneks hetkeks autosse minemist ja seal laadimist. Kui katkestus kestab kauem, võib see olla ainus viis ühendust hoida.
Hea oleks, kui kodus on vähemalt üks universaalne laadimiskaabel, mis sobib eri seadmetele – olgu selleks Android telefon, iPhone või tahvelarvuti. Kui kasutad nutikõlareid või muid „targa kodu“ seadmeid, võid avastada, et elektririkke ajal need sind ei aita – seega ära looda ainult moodsale tehnoloogiale, vaid hoia põhilised vahendid alati käepärast.
6. Jälgi ametlikku infot ja tee endale selgeks, kus seda leida
Kui telefon töötab ja ühendus on olemas, külasta elektriettevõtte (nt Elektrilevi) rikkekaarti või jälgi kohalikke uudistekanaleid. Kui katkestus on ulatuslik, võib info saabuda aeglasemalt, kuid tihti uuendatakse rikkekaarti jooksvalt ning saad teada, kas tegemist on plaanilise katkestusega või ootamatu rikkele reageerimisega.
Mõnes piirkonnas jagab infot ka kohalik omavalitsus, kriisikeskus või päästeamet. Kui sul on akutoitel raadio, häälesta see lähimale uudistekanalile. Raadiot peetakse endiselt üheks töökindlamaks infokanaliks olukorras, kus internet puudub ja mobiilimastid ei toimi.
7. Külmkapp ja sügavkülm – hoia uksed suletuna
Üks peamisi muresid, mis elektririkke puhul tekib, on toidu säilimine. Kaasaegsed külmkapid ja sügavkülmad on hästi isoleeritud ja suudavad hoida madalat temperatuuri mitu tundi – aga ainult siis, kui nende uksi ei avata.
Kui katkestus kestab üle nelja tunni, võib hakata mõtlema alternatiividele, nagu jääpakid, termokastid või isegi toidu viimine jahedamasse kohta (nt keldrisse). Kuid esimese kümne minuti jooksul on kõige olulisem meeles pidada: ära ava külmkapi ust.
8. Kas oled järgmiseks korraks paremini valmis?
Kui vool taastub, on hea hetk mõelda – kas oleksid saanud midagi paremini teha? Kas kodus on piisavalt patareisid, küünlaid, taskulampe? Kas akupank on alati laetud ja kergesti leitav? Isegi kui seekordne katkestus kestis vaid mõne minuti, võib järgmine tulla tormise ilmaga või hoopis keset talve.
Abiks tuleb ka multifunktsionaalse seadme omamine. See on seade, kus on kõik esmavajalik ühendatud ühte – näiteks käsitsi vända või väikese päikesepaneeliga töötav raadio, taskulamp ja laadimisvõimalus mobiilile. Selline seade ei vaja elektrit ega patareisid ja toimib ka siis, kui kõik muu on rivist väljas. Samuti tasub kaaluda kaasaegseid portatiivseid energialahendusi, nagu näiteks EcoFlow seadmed, mis ühendavad päikesepaneelid, akupangad ja nutikad juhtimissüsteemid ühes kompaktses lahenduses.
Lisaks tasub igaks juhuks kokku panna väike hädaolukorra varustus, mille olemasolu võib osutuda otsustavaks, eriti kui katkestus venib pikemaks. See ei pea olema midagi suurt ega kallist: üks korralik ja pika tööajaga taskulamp, varupatareid, paar liitrit joogivett inimese kohta, varupatareidega töötav raadio uudiste kuulamiseks ning nimekiri olulistest telefoninumbritest. Oluline on, et see varustus oleks alati ühes ja samas kohas, kergesti leitav ning regulaarselt kontrollitud – patareid vahetatud, toit aegumiskuupäevade järgi üle vaadatud ja kontaktandmed ajakohastatud.